L6pp!

Rinnamärk 6215 raporteerib: Olen vettinud ja v2sinud, kuid kuradi 6nnelik. Ma jõudsin finishisse!
Mikroskoopilist vormi arvestades muidugi ei tea kui hea ajaga, aga see polnudki eesm2rk.

Nüüd siis s6idust.
Miskip2rast kogu muu ladusa korralduse juures unustavad suurte yrituste korraldajad v2hemalt yhe pisiasja. Ja see on minusuguste lollide jalak2ijate jaoks pilkupyydev t2histus, et kus siis seal Tartu linnas t2pselt on see eribusside peatus. 6nneks oli mul 2hmaselt meeles Vanemuine ja kui sinna mingil hetkel hakkasid kogunema suusabosside v2limusega inimesed, liitusin nendega.
31 km raja esimesed kilomeetrid olid v2ga vaheldusrikkad, nagu mulle meeldibki (mis sest, et kohe esimesel laskumisel kukkusin ja viisin endaga kaasa veel yhe kuti.

P2rast reedest tuisku kiiruga valmism2tsitud rada oli p2rast esituhandete l2bis6itu parajalt l2bune. Pehme lumi lagunes iga j2rgneva t6ukega. Aga see oli okei, see oli s6idetav siiski, see oli miljon korda parem, kui kuusetaatide must stsenaarium.

Enne Peedu toidupunkti m6tlesin, et huvitav, kus on k6ik need paljukiidetud naljakostyymid.
Aga seal hakkas tulema! Miilits ja vang; seksuaalfilmide n2itlejad Hans ja Helga; valgete puusuuskadega h2vituspataljon; ja nii edasi. Ja silma järgi hinnates ligi sajakiloste selja- ja k6hukottidega tyyp. Kes l2hemal vaatlemisel osutus hoopis vanaks tuttavaks, yhtlasi ka vanaks laskesuusatajaks ja nyydseks superheaks portree- ja loodusfotograafiks. Jarek J6epera suusatas maratoni terve oma varustusega tykkis! Ja ta tegi minust ka pildi, hiljem n2ete.

Esimesest toidupunktist lahkumisel tervitas mind t6esti hingematvalt kaunis loodus vs mittelooduspilt ehk tihedalt punaste, roheliste ja kollaste plasttopsidega yleujutatud valge lumi. T6ega ilus, kuigi ilmselt mitte eriti viisakas.

Peas vasardas mitu asja. Esiteks miskip2rast Merka uus laul "Iga kord". For real! Just selle klaveri p2rast, mis refr22nis hakkab tegema "tynk-tynk-tynk-tynk" ja ei l2he peast minema. Ju siis sobis tempolt.
Aga teine painaja oli kysimus, kus siis minul saabub see paljur22gitud "surnud punkt" ehk punkt, kus kehval juhul l88d k2ega, paremal juhul aga kannatad natuke ja saabub see imeline "teine hingamine".
Ma usun, et kui see yldse saabus, siis j2rsku natuke maad p2rast Palu toidupunkti. Tegin lahti k6ik jopet sulgevad lukud, v6tsin k2est kindad, 6nneks j6udu oli veel nii jalgades kui k2tes, ainult et turi ja selg hakkasid huilgama iga kord, kui yritasin p88rata pead, et kes see sealt tagant tuleb. Ah, las tulevad.

Vahepeal oli minu jaoks natuke liiga palju lauskmaal nyhkimist, sest ronida ma oskan ja laskumine on joovastav, aga siledal maal pole mul seda elegantsi (ja endiselt ka libisemise m22ret all). Rauli moodsate keppide 6ige haaramisviisi 6ppisin 2ra alles kusagil 18. kilomeetril.

Vahepeal läks must m88da turske mees, kes ytles: "Hej!"
Raudselt v2lismaalane.

Siis l2ksin esimest korda ise kellegist m88da.

Veel kord muretsesin 8 km sildi juures, aga p2rast viimast kohvipunkti, 3 km enne l6ppu enam mitte. 2 km sildi j2rel haakis mu sappa terve trobikond sportlikke tyype, kes tahtsid ilmselt m88da s6ita. Aga esimest korda ma ei lasknud! Yks, t6si kyll, sai, aga ta oli lihtsalt parem.

Nagu Sten Teppan mulle kuldselt soovitas: "Yrita j6uda finishisse nii, et s2ilitad inimv22rikuse".

Ma arvan, et nii 6nneks ka l2ks!

Ja muidugi t2nu selle p2evikule siin h6iskas finishiteadustaja (kas mitte Sun FM-i otseylekanne polnud see yhtlasi) p2ris kaua sellest, et Morna on kohal. See oli v2ga liigutav.

Siis muidugi kuum mee6lu ja marss luuserite bussi. Kus vastupidiselt hommikusele nygimisele oli ainult 3 inimest - lisaks mulle veel yks sympaatne kutt Toomas ning 33 aasta sees 26 maratoni l2bi teinud proua. Pluss kaks kummitust - selles bussis kummitas p2riselt - kogu aeg kuulsin kahte armunud noort selja taga vaidlemas ja see polnud uni!

Mis mu aeg oli? Pakun, et umbes 5 tundi ja 30 minutit. Hiljem selgub. Ja hiljem lisan ka Jareki tehtud foto.

Aga muus osas on see päevik nyyd kirjas.

J22nud vaid t2nus6nad:
Raulile ja Markole suuskade eest; Epule registreerimise ja raamatute eest; Margusele asjaajamise eest, Stenile toetuse eest, perekonnale m6istva suhtumise eest, N6mme m2gedele olemas olemise eest, ja nagu korraliku räpialbumi vahelehele kohane: Ait2h Jumalale, et see k6ik 6nnestus.

Näeme hiljem

e

Here we go

.

Contra, TM ja R2 podcast

Kel huvi, kuulake R2 uusi sporditeemalisi podcaste http://r2.err.ee/podcasts kus peamiselt hetkel Ott J2rvela olympiajutud, aga hakkab jooksvalt lisanduma ka muud spordialast, n2iteks nyyd umbes 22 minutit koos Contraga ja jutt on peamiselt Tartu Maratonist.
Podcasti nimi on muidugi "Sport Sport Sport"

Anna Haag

Kristina katkestas s6idu p2ris varakult, ja see oli 6ige tegu, et ta just selle s6idu just sel hetkel katkestas - nii ma ytlen!
Kohe p2rast Kristina katkestamist l2ksin yle Anna Haagi poolele.
Ainus p6hjus - lihtne ja ilus nimi.
Ja ta v6itiski inimeste seas. Ufode arvestuses sai kulla Marit Bj8rgen.

Lumi on muinasjutt, hei hei

Sedasi laulsid Alo Matiiseni ja Vahur Kersna kirjutatud laulus Allar Levandi ja Ago Markvardt.

Ja ka mina laulan praegu sedamoodi, sest muud peale lume ma oma kontori laiekraanaknast ei n2e.

Paljud suusamehed nii r66msad kindlasti pole. Vaatan ringi ja n2en mitmeid syngeid n2gusid.

Minul on aga hea meel, sest ilmselt lahendab tuisk pyhap2eval mu m22rdemured!

Homme siis v6imaluse korral viimast korda rajale, veel ebaselge, millisele.

Ah jaa, eile r22kisin Vadrale, et vana aja p6hjamaalaste suuskade all oli hylgenahk (ok, yksk6ik milline teine tihedate ja tugevate karvadega nahk), mis yhest kyljest libiseb ja teistpidi peatab. Oli see mul 6igesti meeles, v6in panin mingi vana lasteraamatu j2rgi suvainfi s6brale?

Inglid, narootikumid ja nostalgia

M6ned p2evad tagasi tegin Ajakirjandusmaja ja 6nnepalee vahel hanges lumeingleid Eesti Ekspressi suusajutu jaoks. Nii r66msad pildid tulid, et mis neist ikka avaldada. Endise fototoimetajana oleksin samuti valinud t2pselt sellise, mis t2nases lehes meie maratonikampaaniat ilmestab, ehk siis suvaline mustas jopes habemik, suur tubakapilv suu kyljes.
Ekspressi kutid palusid ka t2na oma Kuku Raadio saates natuke r22kida. Seda ma mainisin, et vaevalt ma hakkan rajal suitsu tegema. Suitsetamine on selleks liiga suur pingutus!
Aga palju j2i r22kimata.
Nagu see, et karta on, et ma korra ikkagi teen.
Ja ka see lugu, kuidas mu s6ber läks koletu pidu88 j2rel hommikul reipalt teele (maagilise nimega Retke teelt, otse kiirabiautode baasi vastast), pani suusatades ette sigareti ning möödus mängeldes paarist vanapaarist. Jah, sedasi saabub j6ud startija p2he, taipan ma nyyd. Aga...
M6nisada meetrit enne Mustam2e Haiglat ta komistas, kukkus, kaotas sigareti ja kui n2gi, et vanapaarid oma t6rvamata puusuuskadel tatsuvad temast tundub et ylehelikiirusel m88da, solvus ta, l2ks number 17 bussi peale ning s6itis tagasi koju.
Et siis - suitsetamine teeb sind lahedaks kusagil mujal, aga sporti tehes on see t2iesti tarbetu.
(Praegu huvitab mind hoopis, kas kuivatatud soolakala ehk vobla on ok sn2kk kaasa v6tta Tartu Maratonile? Soolavajaduse, mitte meelelahutuse m6ttes muidugi..)

PS Oh ja muidugi t2nane superhetk oli, kui R2 hommikstuudiosse saabus Margus Konnula, tuntud ka kui Contra, kelle kohati uskumatuid suusajutte kuulasime umbes 22 minutit. Järelkuulatavad nad on k6ik kuu aega veel.

Suusad majas!

Hell jee, p2rast n2dalaid abitut m2rkuandmist suuskade laenamise teemal kysisin nyyd otse ja kohe ka sain.
Raul t6i mulle yhed omakorda s6bra k2est laenatud Karhud koos ilusate punaste saabastega.
Ma ei tea alla 20-aastaste lugejate kohta, aga minu jaoks on Karhu siiski ajalooliselt olnud k2ttesaamatu staatusesymbol. Mul on vist olnud ainult 1 Karhu myc ja seegi, kahtlustan, ARS-i t88kojas salaja kootud.
Komplekt on m6istagi mehemoodi kulunud, aga loodan, et m22rdemehed shoppavad ta suurin-m22rin siledaks.
Nii et siis pool 6nne juba k2es.
Sten pakkus täna saates kylas k2ies mulle kohaks 1114. Pyyan igatahes usaldust 6igustada.